Uudis

Prof Kristiina Tambetsi (Tartu Ülikooli genoomika instituut) juhtimisel alustas 2024. a jaanuarist teiste tippkeskuste seas tegutsemist ka Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus See toob kokku viis uurimisrühma Tartu Ülikoolist, ühe TalTechist ja ühe Eesti Kirjandusmuuseumist, et humanitaaria ja loodusteaduste koostöös selgitada Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Tippkeskuse fookuses on […]

5.-6. oktoobril 2023 toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Finnic Contacts” (“Läänemere kontaktid”), mis toob kokku erinevate erialade esindajad Eestist ja välismaalt. Esimesel päeval toimuvad plenaarettekanded ja üldsektsioon. Teise päeva ettekanded võib koondada kolme teemaderingi: Soome lahe äärsed kontaktid, kontaktid läänemeresoome idapiiril ning Liivi lahe ümbruse kontaktid. Konverents on pühendatud eelmisel aastal lahkunud prof. Tiit-Rein Viitso (1938-2022) mälestusele.

Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika (AGL) sidususuuringute kolleegiumi aastakokkuvõte tõendab taas, et koostöö mitme teadusharu vahel aitab paremini mõista nii mineviku geene, keeli kui ka kultuure.  2021. aasta tõi selgust eestlaste ja soomlaste hargnemise küsimustes. Nimelt näitasid DNA uuringud, et vähemalt 1000 aastat tagasi toimus suurem väljarände laine Põhja-Eestist Soome. Esmakordselt analüüsiti selles uuringus

Sel aastal Tartus toimunud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avapäeval saatis videotervituse Ungari president János Áder, kes oma kõnes puudutas ka Eesti vanaDNA uurijate  ja populatsioonigeneetikute tööd ungarlaste DNA otsimisel Volga ja Kaama jõe piirkonnas. Nimelt aitasid Eesti teadlased välja selgitada, et ungarlaste isaliinide (Y-kromosoomid) algkodu on tõesti Uuralite kandis ning selle jälgi leiab praegugi Karpaatide

Eesti Teadusagentuur otsustas finantseerida kolleegiumi liikme Mari Tõrva teaduspopulariseerimise projekti “Hammas kõneleb: Eesti rahva etnogeneesi uurimine – meetodid ja tulemused”. Projekti raames luuakse üle 30 minuti videomaterajale, kus tutvustatakse nii arheoloogia, geneetika kui ka keeleteaduse uurimismeetodeid Eesti rahvaste ajaloo väljaselgitamisel. Samuti esitlevad Tartu Üikooli teadlased uusi teadustulemusi rahvaste liikumistest Eesti aladele ning eesti keele ajaloost.

30. aprillil valis Tartu Ülikooli senat arheogenoomika professoriks Kristiina Tambetsi. Valituks osutumine on oluline tunnustust Tabetsi pikajalisele tööle, uurimaks inimeste demograafilist ajalugu pärilikkusainesse talletatud info põhjal.  Varasemalt on Kristiina Tambets osalenud uurimisrühmade töös, mis tegelevad nii Eesti kui lähiriikide kivi- ja pronksiajal elanud inimeste demograafiat. Sellest aastast uurib Tabets Eesti keskaja populatsiooni vana DNA ja

2020/21 õppeaasta kevadsemestril on kõigil huvilistel võimalus osaleda Tartu Ülikooli loengusarjas “Etnogeneesi arheoloogia”. Loengusarja fookuses on Eesti rahvaste ajaloo tutvustamine keele, kultuuri ja geneetika vaatepunktist, andes ülevaate ka etnogeneesi uurimisest – mis see on ja kuidas toimub? Muuhulgas saab vastused mitmetele küsimustele: Kas eestlastes on säilinud kiviaja küttide-korilaste geene? Kui kaugele ajas saame minna eesti keele