Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika (AGL) sidususuuringute kolleegiumi aastakokkuvõte tõendab taas, et koostöö mitme teadusharu vahel aitab paremini mõista nii mineviku geene, keeli kui ka kultuure.
2021. aasta tõi selgust eestlaste ja soomlaste hargnemise küsimustes. Nimelt näitasid DNA uuringud, et vähemalt 1000 aastat tagasi toimus suurem väljarände laine Põhja-Eestist Soome. Esmakordselt analüüsiti selles uuringus koos nii Eesti geenivaramu geenidoonorite kui ka meie aladel ammustel aegadel elanud inimeste geeniandmeid ning muuhulgas selgus, et tänapäevased piirkondlikud
erinevused Eesti maakondade piires olid olemas juba keskajal. Uurimistöö läbiviimises osalesid mitmed AGL kolleegiumi liikmed: vana DNA teadur Lehti Saag, professor Kristiina Tambets ja professor Mait Metspalu.
Kolleegiumi uurimistöö ei piirdunud Eesti aladega, sest ka naaberrahvaste ajaloo mõistmine on kohaliku ajaloo kirjeldamisel oluline. AGLi kolleegiumi liikmete geneetikute Lehti Saagi, professor Mait Metspalu ja arheoloogia professor Aivar Kriiska eestvedamisel uuriti nöörkeraamika perioodi (2900–2050 a eKr) Loode-Venemaal levinud Fatjanovo kultuuri inimeste vana DNAd. Analüüsi tulemused andsid palju teravama pildi Fatjanovo kultuuriruumis elanud inimestest ja nende kujunemisloost: nende geneetiline kujunemine toimus ca 300–500 aastat enne oma lõplikele asualadele jõudmist, ilmselt kuskil tänapäeva Ukraina piirkonnas. Fatjanovlaste geneetilisse „kompotti“ kuulus nii aukhaudade (Jamnaja) kultuuri rahvaste kui varajaste põlluharijate geenipärandit. Nii fatjanovlaste geenipärand kui ka väljanägemine (nt juukse-, naha- ja silmavärv) olid uuringutulemuste põhjal sarnasemad Eesti ja Läti alasid samal perioodil asustanud nöörkeraamika kultuuri rahvastele kui neile eelnenud Lääne-Venemaa tõmmudele küttidele-korilastele. Fatjanovo rahvaste kultuur oli sealjuures Läänemere ääres elanud nöörkeraamikute omast selgelt erinev.
Kinnitust leidis geneetikute ja keeleteadlaste varasem töö, milles osalesid teiste hulgas ka kolleegiumi liikmed professor Richard Villems ja professor Kristiina Tambets, algläänemeresoomlaste ja ugri rahvaste hargnemise paigutamisel ajavahemikku ca 4000–5000 aastat tagasi. Nimelt avaldati sel aastal artikkel Ungari riigi rajanud Árpádi dünastia kuninga Bela III geneetilisest analüüsist, mis viitab tema isaliinis päranduva Y kromosoomi seosele Lõuna-Uuralites elavate ja turgi keeli rääkivate baškiiride isaliinidega. Selle töö tulemused toetavad Tartu Ülikooli geneetikute varasemaid uuringuid soome-ugri rahvaste hiljutisest jagatud geenipärandist ja Volga-Uurali alade tähtsast rollist nende kujunemisel, see peegeldub muuhulgas ka teistes ungarlaste ning baškiiride isaliinides.
Aasta lõpus ilmus lõunaeesti keelesaari Lätis ja Lõuna-Pihkvamaal uuriv kogumik, mille koostamisse panustasid samuti mitmed sidususuuringute kolleegiumi liikmed. Professor Karl Pajusalu on nii kogumiku kaastoimetaja kui ka keelesaarte ajaloolist asendit ja eripära käsitleva sissejuhatava artikli ning keelesaarte tüpoloogilist asendit vaatleva artikli autoreid. Tüpoloogiaartikli esimeseks autoriks oli läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik, kes koos kolleegidega uuris leivu, lutsi ja kraasna omapäraste keelejoonte kujunemist, võrreldes keelesaari teiste lõunaeesti keelekujude ja eesti ja liivi keelega ning balti ja slaavi kontaktkeeltega (läti, latgali, vene). Professor Heiki Valk annab samas kogumikus ülevaate leivu ja lutsi keelesaare varajasest kujunemisest arheoloogia kontekstis. Artiklis pakub professor Valk välja, et läänemeresoome kogukonnad jäid Läti kirdealadele püsima ka peale muinasaja lõppu, moodustades omavahel teatava võrgustiku. Sealjuures võeti üle ka sisserännanud latgalite kultuuri ilminguid, mistõttu on läänemeresoomlasi ja latgaleid Läti kirdeala hilisrauaaja ja keskaja muiste põhjal juba keeruline eristada.
Põnevat oli käsil kolleegiumi liikmetel veelgi: professor Kristiina Tambetsi juhtimisel algasid Eesti keskaja populatsiooni geneetilised uuringud, professor Mait Metspalu eestvedamisel jätkusid Ida-Euroopa lauskmaa vanaDNA uuringud. Arheoloogiavallas kestab veel edasi arheoloogia teadur Mari Tõrva projekt Eesti rahvaste kujunemisloo veebikogumiku arendustöödes ja tekstiloomes ning lisaks alustati etnogeneesi uurimise meetodeid tutvustava videosarja loomist. Keeleteadlastel oli samuti käsil mitu põnevat projekti: jätkus läänemeresoome keelte teadur Miina Norviku järeldoktorantuuri projekt välja selgitamaks, millise jälje on jätnud kontakt indoeuroopa keeltega eesti ja ka teiste läänemeresoome keelte grammatikasse ning alguse sai soome-ugri keelte professor Gerson Klumppi mitmeaastane uuring uurali keelte diskursuspartiklite tunnusjoonte väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks.
Loe ja kuula lähemalt
- Eestlaste ja soomlaste geneetilisest lahknemisest:
https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0002929721002809
https://novaator.err.ee/1608353081/eesti-kalevipojad-randasid-soome-ka-tuhatkond-aastat-tagasi
https://vikerraadio.err.ee/1608308273/labor-soome-sild-raskuse-naivus/1357838
- Fatjanovo kultuuri inimeste geneetilisest kujunemisest:
https://leht.postimees.ee/7167994/luuleiud-panid-muinasrahvaste-liikumise-vaidlusele-punkti
https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.abd6535
- Ungarlaste (sh Arpadi dünastia) geneetikast:
https://www.agl.ut.ee/uncategorized/eesti-populatsioonigeneetikute-uurimistoo-joudis-ungar/
https://www.nature.com/articles/s41431-020-0683-z
https://www.nature.com/articles/s41598-019-44272-6
- Leivu, Lutsi ja Kraasna keelesaartest:
https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/issue/view/1299