Sel aastal Tartus toimunud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avapäeval saatis videotervituse Ungari president János Áder, kes oma kõnes puudutas ka Eesti vanaDNA uurijate ja populatsioonigeneetikute tööd ungarlaste DNA otsimisel Volga ja Kaama jõe piirkonnas.
Nimelt aitasid Eesti teadlased välja selgitada, et ungarlaste isaliinide (Y-kromosoomid) algkodu on tõesti Uuralite kandis ning selle jälgi leiab praegugi Karpaatide basseinist, Tatarimaal hantide ja manside seast ning kohati lausa suurel hulgal baškiiri regioonist. Niisiis leidsid ungarlased üles oma (väga)kauged sugulased tuhandeid kilomeetreid idas.

Siit leiab Helen Posti jt 2019. a artikli uuringule, millele Ungari president oma kõnes viitab: https://www.nature.com/articles/s41598-019-44272-6
Vabariigi President János Áderi kõne Soome-ugri rahvaste maailmakongressil (videosõnum)
(Tõlkinud Karl Pajusalu ja Nikolay Kuznetsov)
„Kõik rahumeelse koostöö vormid põhinevad esmajärjekorras vastastikusel usaldusel ja alles teisena sellistel institutsioonidel nagu kohtusüsteem ja politsei“, tunnistas Albert Einstein.
Austatud Proua President, Härrad Presidendid, head delegaadid!
Kolm aastakümmet tagasi võisid isegi Einsteini mõtted inspireerida Maailmakongressi loomist. Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste algatusel Komi Vabariigi pealinnas toimunud esimene Maailmakongress sündis sugulasrahvaste rahumeelsest koostööst. Ühenduse aluseks oli usaldus üksteise vastu.
Ungari ühines meeleldi koostööga lisaks sugulusele ka ühise saatuse tõttu. Ometi elavad miljonid ungarlased juba 100 aastat vähemuses.
Vähesed teavad, et ligi 90 Euroopas räägitavast keelest on vaid 37 ametlikud ja umbes 100 miljonit inimest vana mandri elanikkonnast kuuluvad erinevatesse keelelistesse ja etnilistesse vähemustesse. Vähemuseks olemine kannab endas inimese eksistentsi üht suurt vastuolu: me soovime ühineda enamusega ja samal ajal tahame, et tunnustatakse ja austatakse meie ainulaadsust.
27 riiki ühendav Euroopa Liit peab mitmekesisust põhimõtteliselt väärtuseks, mida ühenduse tunnuslauses on väljendatud järgmiselt: „Ühtsus mitmekesisuses”.
Austatud daamid ja härrad!
Läinud 29 aasta jooksul oleme lugematuid kordi kogenud, kui palju head võib tulla soome-ugri rahvaste koostööst.Üks ainuke näide selle illustreerimiseks.
2016. aastal pöördusid mõned ungari spetsialistid Eesti Teaduste Akadeemia president härra Richard Villemsi poole, kes oli teatavasti asutanud Tartusse ühe juhtiva populatsioonigeneetika uurimiskeskuse maailmas. Ungari uurijad palusid Eesti partneritelt abi ühe oma hüpoteesi kontrollimiseks. Hüpoteesi olemus oli see, et keskaegsetest ülestähendustest tuntud kunagise Magna Hungaria praegustel aladel ehk Kaama ja Volga jõe piirkonnas elavate kogukondade geenivaramus võiks olla selline osa, mis toetaks nende kauget sugulust ungarlastega.
Eestlaste tohutu andmebaas ja suurepärane metoodika viisid eduni. Ungari teadlaste hüpotees leidis kinnituse. Selgus, et uuritud geneetilist alarühma võib leida kolmest piirkonnast Euraasias: Karpaatide basseinist, Tatarimaal hantide ja manside vahelt ning eriti suure, umbes 50 % osakaaluga mõnest baškiiri regioonist. Teisisõnu, eesti-ungari koostöös õnnestus leida jälgi itta jäänud ungarlastest, pealegi sellise rahva – baškiiride – seast, kes ise saatsid delegatsiooni teisele Maailmakongressile 1996. aastal.
Tänan Eesti sõpru aktiivse rolli eest selles uuringus ja selle rahastamise eest!
Austatud delegaadid, head sõbrad!
Olen uhke, et ka Ungari on liige Soome-ugri rahvaste maailmakongressil, kus ühtemoodi on kuulda iga osaleja häält, kuna igal rahval on üks hääl. Selles organisatsioonis on erinevad rahvad üksteisega võrdsed partnerid. Just sellepärast usun, et meie usaldusel põhineval sõbralikul koostööl ei ole mitte ainult minevik, vaid on ka tulevik.
Soome-ugri koostöö silmapaistev toetaja, prantsuse keeleteadlane professor Jean-Luc Moreau on kirjutanud: „Vaatamata Paabeli tornile pole keelte mitmekesisus needus ega hävitav löök, vaid kasulik, otstarbekas, viljakas nagu geneetiline mitmekesisus. Keel on mõtlemise vahend, kuid iga keel on erinev vahend. Meie mõtlemine toimib sundimatult vaid emakeeles. (…) Meie maailmajao võlu tuleneb peamiselt keelelisest mitmekesisusest.“
Hoidkem seda keelelist ja kultuurilist mitmekesisust mitte ainult soome-ugri rahvaste, vaid maailma iga rahva kasuks.