Statuut – Arheoloogia, geneetika, lingvistika sidususuuringute kolleegium

Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi tööd reguleerib statuut, mis on kinnitatud Tartu Ülikooli rektori käskkirjaga.

KEHTESTATUD Tartu Ülikooli rektori
5. septembri 2017. a käskkirjaga nr 11
(jõustunud 05.09.2017)

MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori

26. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 11
(jõustunud 01.01.2018)

Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi statuut

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 27 lõike 6, kehtestan Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi statuudi.

I. Üldsätted

1. Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium (edaspidi: kolleegium) on Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) konsortsium, mille põhiülesanne on korraldada kõrgetasemelist transdistsiplinaarset uurimistööd, milles põimuvad esmajoones arheoloogia, geneetika ja lingvistika, seostatuna transdistsiplinaarse suunitlusega teadmiste ja mõtteviisi edendamisega õppetöös.

2. Oma põhiülesande täitmiseks kolleegium:
2.1. kavandab ja korraldab arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusaladel teadusuuringuid, taotledes selleks uurimistoetusi;
2.2. teeb ettepanekuid ja aitab kaasa kolleegiumi suunitlust haarava õppetöö, sh loengukursuste, seminaride ning talve- ja suvekoolide kavandamiseks ja korraldamiseks;
2.3. tutvustab laiale avalikkusele kolleegiumi uurimistöö tulemusi ja teeb koostööd Eesti Rahva Muuseumi ning teiste uurimisasutustega kolleegiumi teadustöö vallas;
2.4. kavandab ja arendab rahvusvahelist koostööd kolleegiumi tegevussuundades, osaleb nõupidamiste ja konverentside korraldamises.

3. Kolleegium juhindub oma tegevuses ülikooli põhikirjast, käesolevast statuudist ja teistest õigusaktidest.

4. Kolleegiumi nimi inglise keeles on Collegium for Transdisciplinary Studies in Archaeology, Genetics and Linguistics, University of Tartu.

5. Kolleegiumi töös võivad osaleda ülikooli struktuuriüksused (edaspidi: struktuuriüksused) ja juriidilised isikud, kelle tegevus seostub kolleegiumi tegevusvaldkondadega. Juriidilised isikud osalevad kolleegiumi töös ülikooli ja juriidilise isiku vahelise koostöölepingu alusel.

6. Kolleegiumi asjaajamise korraldamise eest vastutab ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja.

II. Juhtimine

7. Kolleegiumi tööd juhivad nõukogu ja juhataja.

8. Nõukogu koosseisu kuuluvad:
8.1. üks esindaja igast kolleegiumi töös osalevast struktuuriüksusest struktuuriüksuse juhi ettepanekul. Nõukogu võib struktuuriüksuse esindajate arvu suurendada;
8.2. kolleegiumi juhataja;
8.3. [kehtetu 01.01.2018]
8.4. kuni viis nõukogu kaasatud liiget.

9. Kolleegiumi nõukogu koosseisu kinnitab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Nõukogu liikmete volitused kestavad neli aastat.

10. Kolleegiumi nõukogu valib enda liikmete hulgast esimehe, kes juhib nõukogu tööd. Esimehe volitused kehtivad kaks aastat ja esimehe koht roteerub arheoloogia, geneetika ja lingvistika suuna esindajate vahel.

11. Kolleegiumi juhatajaks võib olla doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga ülikooli õppejõud või teadustöötaja. Kolleegiumi nõukogu nimetab nõukogu esimehe ettepanekul juhataja ametisse kolmeks aastaks. Sama juhatajat võib nimetada ametisse korduvalt. Juhataja täidab nõukogu ja selle esimehe poolt talle pandud ülesandeid.

12. Nõukogu:
12.1. kinnitab kolleegiumi eelarve;
12.2. töötab välja ja kinnitab kolleegiumi teadustegevuse üldsuunad ning teeb ettepanekuid valdkondadele õppetöö arendamiseks;
12.3. valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe;
12.4. nimetab kolleegiumi juhataja;
12.5. otsustab nõukogu koosseisu täiendamise punktis 8.4 nimetatud liikmetega;
12.6. otsustab struktuuriüksuse juhi ettepanekul struktuuriüksuse kaasamise kolleegiumi tegevusse;
12.7. määrab kindlaks nõukogu kodukorra;
12.8. kiidab heaks kolleegiumi poolt taotletavate teadus- ja arendusprojektide taotlused;
12.9. moodustab kolleegiumi tegevust nõustava rahvusvahelise nõuandva nõukoja;
12.10. arutab ja otsustab muid kolleegiumi arengu seisukohalt olulisi küsimusi.

13. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Nõukogu korralise koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab nõukogu esimees. Erakorralise koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vähemalt 1/3 nõukogu liikmete taotlusel või omal algatusel. Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib nõukogu koosoleku korraldada elektroonilises vormis.

14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmeist. Nõukogu liige võib osaleda koosolekul ka audiovisuaalsel teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Elektroonilise koosoleku puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu liikmetest.

15. Nõukogu koosolekud protokollitakse.

III. Finantseerimine

16. Kolleegiumi rahalised vahendid moodustuvad kolleegiumi töös osalevate struktuuriüksuste eraldistest, ühiselt taotletud grantidest ning muudest toetustest ja annetustest.

IV. Järelevalve ja aruandlus

17. Kolleegiumi juhataja on aruandekohustuslik kolleegiumi nõukogu esimehe ja nõukogu ees.

18. Vähemalt kord aastas informeerib kolleegiumi nõukogu esimees asjaomaste valdkondade dekaane ja kolleegiumi töös osalevate struktuuriüksuste juhte kolleegiumi tegevusest.

V. Statuudi muutmine

19. Kolleegiumi statuudi muutmise otsustab rektor vähemalt 2/3 kolleegiumi töös osalevate ülikooli struktuuriüksuste juhtide ettepanekul.

VI. Rakendussätted

20. Kolleegiumi töös osalevad alates 1. jaanuarist 2018 ajaloo ja arheoloogia instituut, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, genoomika instituut ning molekulaar‐ ja rakubioloogia instituut. [jõustunud 01.01.2018]

21. Kuni 15. septembrini 2021 kuuluvad kolleegiumi nõukokku igast kolleegiumi tegevuses osalevast struktuuriüksusest kaks esindajat ning statuudi punktides 8.2 ja 8.4 nimetatud liikmed. Eesti Biokeskuse nimetatud liikmed loetakse alates 01.01. 2018 ilma genoomika instituudi juhataja sellekohase ettepanekuta genoomika instituudi esindajateks. [jõustunud 01.01.2018]

AGL_Statuut_01_01_2018