Kevadsemester
Etnogeneesi arheoloogia FLAJ.01.150 3EAP
Õppejõud: Valter Lang (vastutav), Aivar Kriiska, Karl Pajusalu, Richard Villems, Kristiina Tambets, Heiki Valk, Lehti Saag, Mari Tõrv
Kurusus on osa Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi tööst, mille eesmärgiks on korraldada transdistsiplinaarset teadustööd, kus etnogeneesi uurimisel põimuvad arheoloogia, geneetika ja lingvistika.
Kursuse raames antakse ülevaade etnogeneesi uurimise teoreetilistest lähenemistest, põhilistest allikatest, meetoditest erinevates teadusharudes, võtmemõistetest ja olulisematest näitejuhtudest ning teemakohasest kriitikast. Varasemate etnogeneesiteooriate
tutvustamise kõrval keskendutakse uutele lähenemistele nii soome-ugri kui ka indoeuroopa etnogeneesi uurimisel arheoloogias, keeleteaduses ja geneetikas. Spetsiifiliste teemade puhul kaasatakse ka külalislektoreid.
Loengus võib osaleda ka vabakuulajana! Vajalik on registreerumine: https://bit.ly/3bgmSGm
Loengute kava
1. Etnogeneesi arheoloogia. Mis see on ja miks?
17.02.2021
Sissejuhatus kursusesse. Historiograafia. Arheoloogia ning füüsiline ja kultuuriantropoloogia etnogeneesi uurimisest.
Õppejõud: Valter Lang, Mari Tõrv, Art Leete
2. Etnogeneesi interdistsiplinaarsed uurimismeetodid
03.03.2021
Eesti ja Euraasia näitel tutvustavad arheoloogid, geneetikud ja keeleteadlased etnogeneesi uurimise teooriaid ja meetodeid tänapäeval.
Õppejõud: Karl Pajusalu, Miina Norvik, Kristiin Tambets, Richard Villems
3. Etnos ja etnilised suhted tänapäeval
Teoreetiline/antropoloogiline sissevaade etnogeneesi, etnoste, etniliste suhete uurimisesse kaasaja kultuurides ja ühiskondades. Kuidas tänapäeva kultuuride uurimine aitab mõista minevikus toimunud etnilisi protsesse?
Õppejõud: Aune Valk
4. Uued ja käimasolevad uurimisprojektid
17.03.2021
Loengus antakse ülevaade hetkel käimasolevatest etnogeneesi uurimisega seotud teadusprojektidest Tartu Ülikoolis.
Õppejõud: Mari Tõrv, projektide juhid
5. Esimesed inimesed tänase Eesti alal
24.03.2021
Kust tulid siinse ala esmaasukad, kas siinsed kütid-korilased olid ühte päritolu? Kas ja mil määral on meis säilinud kiviaja kütte-korilasi? Läbi arheoloogilise materjali tutvustuse ning viimaste aastate geeniuuringute tutvustatakse Eesti ala varaasustust ja siin elanud inimesi.
Õppejõud: Aivar Kriiska, Lehti Saag.
6. Viljelusmajanduse algus
31.03.2021
Kas nüüd võime öelda, et karjakasvatuse ja põlluharimise tõid Põhja-Euroopasse sisserändajad? Mida räägib arheoloogia ja kas ja kuidas toetab seda teadmist geneetika?
Õppejõud: Aivar Kriiska, Lehti Saag.
7. Eesti keele juured
7.04.2021
Kui kaugele ajas saame minna eesti keele juurte otsimisel. Millised on meie sugulaskeeled ja nende ajalugu. Kas ja kuidas aitab keelte uurimisele kaasa arheoloogia ja geneetika?
Õppejõud: Karl Pajusalu, Miina Norvik
8. Migratsioonid kultuuri, keelte ja rahvaste kujundajatena
14.04.2021
Kas ja mil määral mõjutavad kultuuride, keelte ja inimeste geene rahvaste ränded? Kui suure ulatusega peab üks ränne olema, et neid aspekte mõjutada? Kas ja milliseid migratsioone näeme kiviaja järgsel Eesti alal?
Õppejõud: Valter Lang, Kristiina Tambets, Richard Villems, Karl Pajusalu
9. Inimesed, keeled ja kultuurid muinasaja lõpul ja keskajal
21.04.2021
Mida tõid endaga kaasa põhjala ristisõdijad – keeled, kultuuri ja geenid?
Õppejõud: Heik Valk, Kristiina Tambets, Karl Pajusalu, Miina Norvik
10. Eestlaste elukeskkond. Eestlased kui metsarahvas.
28.04.2021
Kas eestlased on siis metsarahvas või Euroopa viimased kütid-korilased?
Õppejõud: Tõnno Jonuks, Atko Remmel