{"id":754,"date":"2022-01-25T12:17:40","date_gmt":"2022-01-25T12:17:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/?p=754"},"modified":"2022-01-25T13:03:14","modified_gmt":"2022-01-25T13:03:14","slug":"kolleegiumi-aastakokkuvote","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/?p=754","title":{"rendered":"Kolleegiumi aastakokkuv\u00f5te: Vana DNA uuringud muudavad minevikupilti teravamaks"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Tartu \u00dclikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika (AGL) sidususuuringute kolleegiumi aastakokkuv\u00f5te t\u00f5endab taas, et koost\u00f6\u00f6 mitme teadusharu vahel aitab paremini m\u00f5ista nii mineviku geene, keeli kui ka kultuure.\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

2021. aasta t\u00f5i selgust eestlaste ja soomlaste hargnemise k\u00fcsimustes. Nimelt n\u00e4itasid DNA uuringud, et v\u00e4hemalt 1000 aastat tagasi toimus suurem v\u00e4ljar\u00e4nde laine P\u00f5hja-Eestist Soome. Esmakordselt anal\u00fc\u00fcsiti selles uuringus koos nii Eesti geenivaramu geenidoonorite kui ka meie aladel ammustel aegadel elanud inimeste geeniandmeid ning muuhulgas selgus,\u00a0<\/span>et t\u00e4nap\u00e4evased piirkondlikud<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Eesti rahvaste etnogeneesi uurimist tutvustavate videote filmimine<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

erinevused Eesti maakondade piires olid olemas juba keskajal. Uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimises osalesid mitmed AGL kolleegiumi liikmed: vana DNA teadur Lehti Saag, professor Kristiina Tambets ja professor Mait Metspalu.<\/span><\/span><\/p>\n

Kolleegiumi uurimist\u00f6\u00f6 ei piirdunud Eesti aladega, sest ka naaberrahvaste ajaloo m\u00f5istmine on kohaliku ajaloo kirjeldamisel oluline. AGLi kolleegiumi liikmete geneetikute Lehti Saagi, professor Mait Metspalu ja arheoloogia professor Aivar Kriiska eestvedamisel uuriti n\u00f6\u00f6rkeraamika perioodi (2900\u20132050 a eKr) Loode-Venemaal levinud Fatjanovo kultuuri inimeste vana DNAd. Anal\u00fc\u00fcsi tulemused andsid palju teravama pildi Fatjanovo kultuuriruumis elanud inimestest ja nende kujunemisloost: nende geneetiline kujunemine toimus ca 300\u2013500 aastat enne oma l\u00f5plikele asualadele j\u00f5udmist, ilmselt kuskil t\u00e4nap\u00e4eva Ukraina piirkonnas. Fatjanovlaste geneetilisse \u201ekompotti\u201c kuulus nii aukhaudade (Jamnaja) kultuuri rahvaste kui varajaste p\u00f5lluharijate geenip\u00e4randit. Nii fatjanovlaste geenip\u00e4rand kui ka v\u00e4ljan\u00e4gemine (nt juukse-, naha- ja silmav\u00e4rv) olid uuringutulemuste p\u00f5hjal sarnasemad Eesti ja L\u00e4ti alasid samal perioodil asustanud n\u00f6\u00f6rkeraamika kultuuri rahvastele kui neile eelnenud L\u00e4\u00e4ne-Venemaa t\u00f5mmudele k\u00fcttidele-korilastele. Fatjanovo rahvaste kultuur oli sealjuures L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res elanud n\u00f6\u00f6rkeraamikute omast selgelt erinev.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kinnitust leidis geneetikute ja keeleteadlaste varasem t\u00f6\u00f6, milles osalesid teiste hulgas ka kolleegiumi liikmed professor Richard Villems ja professor Kristiina Tambets, algl\u00e4\u00e4nemeresoomlaste ja ugri rahvaste hargnemise paigutamisel ajavahemikku ca 4000\u20135000 aastat tagasi. Nimelt avaldati sel aastal artikkel Ungari riigi rajanud \u00c1rp\u00e1di d\u00fcnastia kuninga Bela III geneetilisest anal\u00fc\u00fcsist, mis viitab tema isaliinis p\u00e4randuva Y kromosoomi seosele L\u00f5una-Uuralites elavate ja turgi keeli r\u00e4\u00e4kivate ba\u0161kiiride isaliinidega. Selle t\u00f6\u00f6 tulemused toetavad Tartu \u00dclikooli geneetikute varasemaid uuringuid soome-ugri rahvaste hiljutisest jagatud geenip\u00e4randist ja Volga-Uurali alade t\u00e4htsast rollist nende kujunemisel, see peegeldub muuhulgas ka teistes ungarlaste ning ba\u0161kiiride isaliinides.\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Aasta l\u00f5pus ilmus l\u00f5unaeesti keelesaari L\u00e4tis ja L\u00f5una-Pihkvamaal uuriv kogumik, mille koostamisse panustasid samuti mitmed sidususuuringute kolleegiumi liikmed. Professor Karl Pajusalu on nii kogumiku kaastoimetaja kui ka keelesaarte ajaloolist asendit ja erip\u00e4ra k\u00e4sitleva sissejuhatava artikli ning keelesaarte t\u00fcpoloogilist asendit vaatleva artikli autoreid. T\u00fcpoloogiaartikli esimeseks autoriks oli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte teadur Miina Norvik, kes koos kolleegidega uuris leivu, lutsi ja kraasna omap\u00e4raste keelejoonte kujunemist, v\u00f5rreldes keelesaari teiste l\u00f5unaeesti keelekujude ja eesti ja liivi keelega ning\u00a0\u00a0\u00a0balti ja slaavi kontaktkeeltega (l\u00e4ti, latgali, vene). Professor Heiki Valk annab samas kogumikus \u00fclevaate leivu ja lutsi keelesaare varajasest kujunemisest arheoloogia kontekstis. Artiklis pakub professor Valk v\u00e4lja, et l\u00e4\u00e4nemeresoome kogukonnad j\u00e4id L\u00e4ti kirdealadele p\u00fcsima ka peale muinasaja l\u00f5ppu, moodustades omavahel teatava v\u00f5rgustiku. Sealjuures v\u00f5eti \u00fcle ka sisser\u00e4nnanud latgalite kultuuri ilminguid, mist\u00f5ttu on l\u00e4\u00e4nemeresoomlasi ja latgaleid L\u00e4ti kirdeala hilisrauaaja ja keskaja muiste p\u00f5hjal juba keeruline eristada.\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00f5nevat oli k\u00e4sil kolleegiumi liikmetel veelgi: professor Kristiina Tambetsi juhtimisel algasid Eesti keskaja populatsiooni geneetilised uuringud, professor Mait Metspalu eestvedamisel j\u00e4tkusid Ida-Euroopa lauskmaa vanaDNA uuringud. Arheoloogiavallas kestab veel edasi arheoloogia teadur Mari T\u00f5rva projekt Eesti rahvaste kujunemisloo veebikogumiku arendust\u00f6\u00f6des ja tekstiloomes ning lisaks alustati etnogeneesi uurimise meetodeid tutvustava videosarja loomist. Keeleteadlastel oli samuti k\u00e4sil mitu p\u00f5nevat projekti: j\u00e4tkus l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte teadur Miina Norviku j\u00e4reldoktorantuuri projekt v\u00e4lja selgitamaks, millise j\u00e4lje on j\u00e4tnud kontakt indoeuroopa keeltega eesti ja ka teiste l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte grammatikasse ning alguse sai soome-ugri keelte professor Gerson Klumppi mitmeaastane uuring uurali keelte diskursuspartiklite tunnusjoonte v\u00e4ljaselgitamiseks ja v\u00f5rdlemiseks.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n

Loe ja kuula l\u00e4hemalt<\/span><\/strong><\/p>\n