{"id":27,"date":"2020-06-16T13:42:45","date_gmt":"2020-06-16T13:42:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/?page_id=27"},"modified":"2024-01-25T08:11:43","modified_gmt":"2024-01-25T08:11:43","slug":"projektid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/?page_id=27","title":{"rendered":"Projektid"},"content":{"rendered":"\t\t<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"27\" class=\"elementor elementor-27\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-8ab42e1 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"8ab42e1\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-b50ce29\" data-id=\"b50ce29\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f3ce806 elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"f3ce806\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.agl.ut.ee\/wp-content\/uploads\/elementor\/thumbs\/14_jun_2018_ty__197-osqkvqs0eltwhhivdeew0fxo85o2lrfa2yos87hns0.jpg\" title=\"14_jun_2018_ty__197\" alt=\"14_jun_2018_ty__197\" loading=\"lazy\" \/>\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a0c7735 elementor-tabs-view-horizontal elementor-widget elementor-widget-tabs\" data-id=\"a0c7735\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-tabs\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-tabs-wrapper\" role=\"tablist\" >\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div id=\"elementor-tab-title-1681\" class=\"elementor-tab-title elementor-tab-desktop-title\" aria-selected=\"true\" data-tab=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1681\" aria-expanded=\"false\">K\u00e4imasolevad<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div id=\"elementor-tab-title-1682\" class=\"elementor-tab-title elementor-tab-desktop-title\" aria-selected=\"false\" data-tab=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1682\" aria-expanded=\"false\">L\u00f5ppenud<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"elementor-tabs-content-wrapper\" role=\"tablist\" aria-orientation=\"vertical\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-tab-title elementor-tab-mobile-title\" aria-selected=\"true\" data-tab=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1681\" aria-expanded=\"false\">K\u00e4imasolevad<\/div>\n\t\t\t\t\t<div id=\"elementor-tab-content-1681\" class=\"elementor-tab-content elementor-clearfix\" data-tab=\"1\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"elementor-tab-title-1681\" tabindex=\"0\" hidden=\"false\"><p><a class=\"list-title\" href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/ebe25f4c-1134-49e7-a208-682dc763b536\"><strong>TK215 &#8220;Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus&#8221; (01.01.2024\u201331.12.2028)<\/strong>, <\/a><strong>vastutav t\u00e4itja: prof Kristiina Tambets; Tartu \u00dclikool; Tallinna Tehnika\u00fclikool; Eesti Kirjandusmuuseum<\/strong><\/p><p>Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste s\u00fcnergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisis\u00f5nu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon \u2013 muutused ajas ja ruumis \u2013 selle m\u00f5iste k\u00f5ige mitmekesisemates ilmingutes. Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid l\u00f5imiv erialade\u00fclene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasm\u00f5jude uurimiseks. EJT uurib L\u00e4\u00e4nemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase j\u00e4\u00e4aja j\u00e4rgse asustuse algusest t\u00e4naseni, l\u00e4htudes areaalsest ja \u00f6koloogilisest taustast. EJT teadust\u00f6\u00f6 kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid m\u00f5jutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleo\u00f6koloogia koost\u00f6\u00f6s loodavatele paik- ja piirkondlikele t\u00e4ppisandmetele, s\u00fcnteesib EJT detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.<\/p><p><strong><a class=\"list-title\" href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/760c9030-9f9d-4313-ad2c-8daf3984c680\">PRG2184 &#8220;Idast l\u00e4\u00e4nde: eesti keele ja l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte t\u00fcpoloogiline muutumine uurali taustal&#8221; (01.01.2024\u201331.12.2028)<\/a>, prof Karl Pajusalu, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut<\/strong><\/p><p>Eesti keel ja teised l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled erinevad struktuurilt mitmeti idapoolsetest sugulaskeeltest. Balti ja teiste L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rsete naaberkeelte kontaktv\u00e4ljas on tekkinud olulisi erijooni ka v\u00f5rreldes p\u00f5hjapoolsete l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltega. Projekt uurib s\u00fcstemaatiliselt eesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja ja areaalselt l\u00e4hima p\u00f5hjapoolse l\u00e4\u00e4nemeresoome keele, isuri keele t\u00fcpoloogilist muutumist, kasutades uute andmebaaside v\u00f5imalusi. Vaadeldakse t\u00fcpoloogilisi muutusi erinevatel keeletasanditel ja nende muutuste omavahelisi seoseid. J\u00e4lgitakse keelekontaktide rolli keelemuutuste tekkimisel, selgitatakse haruldaste keelejoonte tekkemehhanisme. Uuritakse ka seda, kuidas on teadlik keelearendus muutnud keelte struktuuri. V\u00f5rdleva uuringu tulemused annavad olulise panuse areaallingvistikasse, v\u00f5imaldades paremini m\u00f5ista l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeleala ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse muutusi ja arengusuundi.<\/p><p><a class=\"list-title\" href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/473d9d53-b243-45d1-b49e-1bb109782bc7\"><strong>PRG1931 &#8220;Eesti 12.-14. sajandil: kohalik \u00fchiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul&#8221; (01.01.2023\u201331.12.2027)<\/strong>,\u00a0<\/a><strong>prof Heiki Valk, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut<\/strong><\/p><p>Arheoloogilistel, kirjalikel ja visuaalsetel allikatel p\u00f5hinev interdistsiplinaarne projekt uurib Eesti ajalugu \u00fcleminekul muinasajast keskaega, keskendudes eestlaste ajaloole 12.\u201314. sajandil. Vaatluse all on kohaliku \u00fchiskonna, traditsioonide ja kultuuri j\u00e4rjepidevus enne ja p\u00e4rast vallutust, aga ka vallutusj\u00e4rgsete muutuste iseloom, ulatus, kiirus ja l\u00e4htekohad. Uurimisk\u00fcsimused h\u00f5lmavad 1) \u00fchiskonda ja v\u00f5imu (eesti soost vasallid), 2) asustust ja keskusi (linnused ja k\u00fclad, m\u00f5isate ja linnade teke), 3) k\u00e4sit\u00f6\u00f6d (muinastraditsioonide p\u00fcsimine), 4) rahvastiku ajalugu ja etnilisi kontakte (eestlased linnades ja sugulussidemed vana DNA p\u00f5hjal), 5) kultuuri ja usundit (kalmistud ja p\u00fchapaigad). Toimuvad arheoloogilised v\u00e4lit\u00f6\u00f6d v\u00f5tmet\u00e4hendusega muististel. K\u00e4sitlemist leiavad Eesti sisesed piirkondlikud ise\u00e4rasused, eesk\u00e4tt meresidusate maakondade ja sisemaa vahel. Projekt annab uusi teadmisi Eesti ajaloost, samuti eestlaste osast keskaegse Liivimaa kujunemisloos.<\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/689f8cd6-a19c-42b3-837b-4739c3751979\">PRG1027 &#8220;Keskaegse populatsiooni struktuur, tervis ja haigused Eesti territooriumil vana DNA vaatenurgast&#8221; (1.01.2021\u221231.12.2025),<\/a> prof Kristiina Tambets, Tartu \u00dclikool, Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond, genoomika instituut<\/b><\/p><p>K\u00e4esolev projekt keskendub Eesti keskaja (13.-16. saj. AD) demograafilise ajaloo uurimisele vana DNA vaatenurgast, kombineerides inimese populatsioonigeneetika ja patogeenide uurimise arheoloogiliste ja antropoloogiliste andmetega. Keskaega kirjeldavad ristis\u00f5jad, vallutused, n\u00e4ljah\u00e4dad, epideemiad ja linnastumine t\u00f5id Eesti territooriumile suuri sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi. Kirjalikes allikates kirjeldatud s\u00fcndmuste m\u00f5ju keskaegse elanikkonna struktuurile ja tervisele on aga paljuski uurimata. See projekt uurib keskaegses \u00fchiskonnas aset leidnud kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike muutuste m\u00f5ju Eesti tolleaegse ja evolutsioonilises plaanis ka t\u00e4nase elanikkonna struktuurile ja tervisele. Projekt lisab viimase peat\u00fcki Eesti rahva aja loole vana DNA perspektiivis ja avab uusi v\u00f5imalusi kunagise ja t\u00e4nase \u00fchiskonna genoomiuuringute \u00fchildamiseks ning meie geneetilist p\u00e4randit ja tervist m\u00f5jutanud s\u00fcndmuste kaardistamiseks.<\/p><div><span lang=\"EN-US\"><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/937d470f-48a3-48b8-ad38-cfa5d136dd68\">PRG1290 &#8220;Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika&#8221; (1.01.2021\u221231.12.2025)<\/a>, prof Gerson Klumpp, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja \u00fcldkeeleteaduste instituut<\/b><\/span><\/div><div><span lang=\"EN-US\">\u00a0<\/span><\/div><div><span lang=\"EN-US\">Projekti eesm\u00e4rk on uurida ja v\u00f5rrelda v\u00e4iksemate uurali keelte (isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi) diskursusepartiklite tunnusjooni. Diskursusepartikleid on su\u0308gavuti uuritud nende keelte puhul, mille kohta on hulgaliselt kirjalikku ja suulist keeleainest. Tunduvalt v\u00e4hem on t\u00f6\u00f6tatud nende v\u00e4heuuritud keeltega, mille keeleaines on piiratud, millel puuduvad pikaajalised kirjakeele traditsioonid ja mille suulise keele korpus on v\u00e4iksemahuline v\u00f5i olematu. Projekti peamine eesm\u00e4rk on avastada keelelised u\u0308hisjooned, variatsioonid ja individuaalsed erip\u00e4rasused keelekontaktide m\u00f5juv\u00e4ljas olevate sugulaskeelte diskursusepartiklite kasutuses. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik sisaldab olemasoleva uue korpuse analu\u0308u\u0308simist, keelekorpuse koostamist, v\u00f5rreldavate katseliste materjalide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist, ja t\u00f6\u00f6d keelejuhtidega. T\u00f6\u00f6 tulemusi tutvustatakse ja arutletakse t\u00f6\u00f6pajades, nendest kirjutatakse kokkuv\u00f5tlik raamat, ning nendest saab keelegrammatikate ning \u00f5pikute osa.<b><\/b><\/span><\/div><div>\u00a0<\/div><div><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/6774dc89-2b6b-49f5-a55b-135cf93d1654\">PRG1071 &#8220;Meie ja naabrite isad-emad: kust ja millal nad tulid?&#8221; (1.01.2021\u221231.12.2024)<\/a>, prof Richard Villems, Tartu \u00dclikool, Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond, genoomika instituut<\/b><\/p><p>Meie projekti andmed ja anal\u00fc\u00fcsid p\u00e4rinevad geneetika valdkonnast, kuid otsime vastuseid esmajoones metak\u00fcsimustele humaniorast: nii ajaloost selle k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses kui ka keeleteadusest. Inimgeneetika uuringute kiire areng viimase k\u00fcmne aasta jooksul v\u00f5imaldab ehitada m\u00e4rksa kandev\u00f5imelisemat inter- ja transdistsiplinaarset silda naturalia ja humaniora vahel. Projekt l\u00e4htub ja otsib vastuseid ammu s\u00f5nastatud k\u00fcsimustele: &#8220;kes me oleme, millal ja kust me tulime?&#8221;. Meie eesm\u00e4rgiks on rekonstrueerida uuel tasemel t\u00e4nap\u00e4eva eestlaste ja nende naabrite isa- ja emaliinide keerukat &#8220;ajalugu&#8221; ning siduda tulemused geneetikast teadmistega arheoloogiast, ajaloost ja keeltest, kaasa arvatud igihalja k\u00fcsimusega &#8211; millal hakati siinmail r\u00e4\u00e4kima l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli? Sealjuures ei ole ajalugu ega keeleteadus selle projekti vahetu teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 objektideks, vaid tulemuste interpretatsiooni platvormiks.<\/p><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-tab-title elementor-tab-mobile-title\" aria-selected=\"false\" data-tab=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1682\" aria-expanded=\"false\">L\u00f5ppenud<\/div>\n\t\t\t\t\t<div id=\"elementor-tab-content-1682\" class=\"elementor-tab-content elementor-clearfix\" data-tab=\"2\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"elementor-tab-title-1682\" tabindex=\"0\" hidden=\"hidden\"><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/75899335-7e94-4800-8a37-d63403ec9c99\">PUTJD926 &#8220;L\u00e4\u00e4nemeresoome keelte struktuurijoonte p\u00fcsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses&#8221;<\/a> (1.03.2020\u221228.02.2023), Miina Norvik, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut; j\u00e4reldoktorantuur Uppsala \u00dclikoolis<\/b><\/p><p>Projekti eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, millise j\u00e4lje on eesti keele ja teiste l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte grammatikasse j\u00e4tnud kontaktid indoeuroopa keeltega ning mil m\u00e4\u00e4ral keeleala erinevates osades toimunud kontaktid \u00fcksteisest erinevad v\u00f5i \u00fcksteisega sarnanevad. N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsitakse seda, mil viisil erineb liivi-l\u00e4ti kontakti tulemus vepsa-vene v\u00f5i hoopis soome-rootsi kontakti omast. Vaatluse all on k\u00f5ik l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled p\u00f5himurretega ning peamised (ajaloolised) kontaktkeeled (l\u00e4ti, vene, rootsi, saksa). Uurimus l\u00e4htub v\u00f5imalusest kasutada uusi suuremahulisi keelte andmebaase, kus on esindatud ka l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled. Projekti tulemused n\u00e4itavad, millised struktuurijooned on l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes olnud p\u00fcsivamad ning seega keeli enam \u00fchendavad ning millised on kontaktsituatsioonis enam muutustele allunud. T\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab saada keelealal toimunud arengutest terviklikuma pildi ning tagada l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltele v\u00f5rdlevates uurimustes suurema k\u00f5lapinna.<\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/aefa1467-ef58-4ea3-b932-78c67285f805\">EKKD12 &#8220;Eesti rahva etniline ajalugu uute teadustulemuste valguses&#8221;<\/a> (1.01.2019\u221231.12.2021), Mari T\u00f5rv, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut<\/b><\/p><p><span style=\"text-align: justify;\">Aastatel 2020.\u20132022. koondatakse kolleegiumi\u00a0juhtimisel viimase k\u00fcmnendi teadustulemused Eesti rahva etnogeneesist, et\u00a0esitada t\u00e4nap\u00e4evane pilt Eesti rahva kujunemisest 11 000 <\/span><span style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/span><span style=\"text-align: justify;\">aasta tagusest ajast kuni t\u00e4nap\u00e4evani. Mari\u00a0T\u00f5rva juhtimisel on selleks ellu kutsutud projekt \u201cEesti rahva etniline ajalugu\u00a0uute teadustulemuste valguses\u201d (EREA II), mida rahastatab Haridus ja\u00a0Teadusministeeriumi programmist \u201cEesti keel ja kultuur digiajastul\u201d. <\/span><span style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"text-align: justify;\">Projekti \u201cEREA II\u201d keskmes on humanitaarteaduste\u00a0tuumk\u00fcsimus \u2013 kes me oleme ja kust me tuleme. \u201cEREA II\u201d raames luuakse\u00a0unikaalne veebikeskkond, kus uusimatele multidistsiplinaarsetele\u00a0uurimistulemustele tuginedes antakse kriitiline \u00fcle- ja sissevaade Eesti rahva\u00a0etnilisest ajaloost. See multidistsiplinaarne projekt koondab esmakordselt \u00fchte<br \/>kohta andmed arheoloogia, ajaloo, geneetika, lingvistika, folkloristika,\u00a0etnoloogia, geoloogia ning geograafia vallast, v\u00f5imaldades senisest t\u00e4psemaid\u00a0ning mitmek\u00fclgsemaid j\u00e4reldusi ja \u00fcldistusi Eesti rahva kujunemist\u00a0m\u00f5jutanud\/m\u00f5jutavate protsesside m\u00f5istmiseks alates esmaasukate saabumisest\u00a0kuni 21. sajandi kiirete muutusteni. \u201cEREA II\u201d koondab uue teadmise\u00a0presenteerimise kaudu seni erinevatesse teaduskogudesse, andmebaasidesse ja<br \/>arhiividesse talletatud algandmed Eesti rahvastiku kujunemisest l\u00e4bi\u00a0aastatuhandete ja teeb need k\u00e4ttesaadavaks nii laiemale publikule kui ka\u00a0rahvusvahelisele teadlaskonnale.<\/span><\/p><p style=\"text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/9077c97c-13ec-4b8f-9fd9-612562cfac1b\">GHVAJ0029PR (PRG29) &#8220;V\u00f5\u00f5ras vs kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes L\u00e4\u00e4nemere idaaladel: p\u00e4ritoluanal\u00fc\u00fcside kasutamine tarbimismuutuste j\u00e4lgimisel&#8221;<\/a> (1.01.2018\u221231.12.2022), Valter Lang, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut<\/b><\/span><\/p><p style=\"text-align: justify;\"><span lang=\"ET\">Arheoloogilised ja ajaloolised andmed n\u00e4itavad toiduainete, eriti merelist p\u00e4ritolu saaduste sissetoomist L\u00e4\u00e4nemere idaaladele juba alates keskajast. Samas puudub meil siiani avaram \u00fclevaade toiduainete impordi t\u00f5elisest ulatusest ja t\u00e4htsusest vastandina kohaliku ressursi kasutamisele. \u00dcmbritsev mereline ja maismaaline elukeskkond pakkus kindlasti rikkalikku ja mitmekesist s\u00f6\u00f6gipoolist meie esivanematele, kuid miks siis ikkagi esmapilgul kohalikuga paljuski samalaadse toiduse import? K\u00e4esolev interdistsiplinaarne projekt uurib ajalis-ruumiliste p\u00e4ritoluanal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal 13.\u201318. saj Eesti ja L\u00e4ti inimeste toitumisharjumusi ja -v\u00f5imalusi, kombineerides esmakordselt siin loodusteaduslikke (kala-, linnu- ja loomaluud kui s\u00f6\u00f6gipoolise materiaalsed j\u00e4ljed), antropoloogilisi (inimskeletil ainevahetush\u00e4iretest tingitud paleopatoloogiad ja luukoe keemia kui toitumise laadi ja p\u00e4ritolu peegeldajad) ning kirjalikke ja arheoloogilisi allikaid \u00fchtse eesm\u00e4rgiga.<\/span><\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/84dbad7b-bd36-4dca-b92f-2daf2ab2b434\">PRG243 &#8220;Looduslik valik ja migratsioonid inimese geneetilise varieeruvuse kujunemisel Ida Euroopa lauskmaal. Vana-DNA uurimus&#8221;<\/a> (1.01.2018\u221231.12.2022), Mait Metspalu, Tartu \u00dclikool, Tartu \u00dclikooli genoomika instituut<\/b><\/p><p><span style=\"text-align: justify;\">Vana-DNA uurimise tormine areng on p\u00f5hjustanud revolutsiooni meie arusaamades evolutsioonilistest ja demograafilistest\u00a0protsessidest, mis m\u00f5jutasid t\u00e4nap\u00e4eva inimese geneetilise diversiteedi kujunemist ning geenide ja fenot\u00fc\u00fcbi vahelisi suhteid, sh haiguseid. Siiski\u00a0pole seni suudetud vana-DNA proove koguda laiast geograafilisest piirdkonnast \u2013 Ida-Euroopa tasandikult. Selle t\u00fchimiku t\u00e4idame siinse projekti k\u00e4igus sekveneerides &gt;400 vana-DNA proovi \u00fches oluliste isotoobianal\u00fc\u00fcsidega. See v\u00f5imaldab meil populatsioonide keerukat ajalugu rekonstrueerida mitte ainult geneetilisest perspektiivist, vaid heita valgust ka sotsiaalsetele struktuuridele ja liikuvusele, toitumisele ning tervisen\u00e4itajatele l\u00e4bi\u00a0mesoliitikumi ja rauaaja. M\u00e4\u00e4rame haiguste riski muutumisega seotud geneetiliste variandide revolutsioonilised rajad. Neil tulemustel on otsene m\u00f5ju Eesti personaalmeditsiini teoreetilise tausta arendamisele ning \u00fchiskonna<br \/>\u00fcldisele avatusele.<\/span><\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/2a0ae93f-e48c-4cf1-ae3d-7052ec73153a\">PP1GI19936 &#8220;Keskaegse populatsiooni struktuur, tervis ja haigused Eesti territooriumil vana DNA vaatenurgast&#8221;<\/a> (7.08.2019\u221231.12.2020), Kristiina Tambets, Tartu \u00dclikool, Tartu \u00dclikooli genoomika instituut<\/b><\/p><p><span style=\"text-align: justify;\">Projekt keskendub Eesti keskaja (p\u00f5hiliselt 13.\u201316. saj. AD) demograafilise ajaloo uurimisele vana DNA (aDNA) vaatenurgast. Erinevalt\u00a0Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast algas keskajaks nimetatav periood Eesti aladel m\u00e4rksa hiljem. Ristis\u00f5jad ja vallutused t\u00f5id Eestis kaasa suured sotsiaalsed,<br \/>kultuurilised ja majanduslikud muutused, mis muutsid siinses \u00fchiskonnas arvatavasti ka geneetilist struktuuri. Projekti raames kirjeldame aDNA alusel\u00a0Eesti keskaegse populatsiooni geneetilist mitmekesisust ja anal\u00fc\u00fcsime\u00a0tolleaegse rahvastiku \u00fcldist ja individuaalset tervislikku seisundit\u00a0patogeenide leviku ja suu mikrobioomi koostise alusel. See annab meile\u00a0v\u00f5imaluse paremini m\u00f5ista siinsetel aladel ka t\u00e4na levinud haiguste ajaloolisi\u00a0tagamaid. Projekti tulemusi kasutatakse Eesti rahvastiku ajaloo \u00fche l\u00fcnga\u00a0t\u00e4itmiseks ja selle raames saadud teadmised ja oskused annavad meile t\u00e4iesti\u00a0uusi v\u00f5imalusi rahvastiku tervisliku seisundi ajalooliste tagamaade\u00a0kaardistamiseks aDNA uuringute abil.<\/span><\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/c16cf23c-90ec-4ac4-8fd4-bc68f621fb76\">PUT1217 &#8220;Populatsiooni struktuuri ajaline d\u00fcnaamika Eesti aladel vana DNA ja kaasaegsete populatsioonide genoomiandmestiku p\u00f5hjal&#8221;<\/a> (1.01.2016\u221231.12.2018), Kristiina Tambets, Tartu \u00dclikool, Tartu \u00dclikooli genoomika instituut, Eesti Biokeskus<\/b><\/p><p>Projekt t\u00f5stab meie interdistsiplinaarse teadust\u00f6\u00f6, mille eesm\u00e4rgiks on heita valgust eestlaste t\u00e4nasele geneetilisele mitmekesisusele viinud demograafilistele s\u00fcndmustele, kvalitatiivselt uuele tasemele, kaasates sellesse \u201cvana\u201d DNA uuringud. Toetudes meie kogemusele populatsioonigenoomikas ja arheogeneetikas ning eriti meie esialgsetele andmetele antud uurimissuunal asume me uurima Eesti neoliitiliste asukate geneetilist materjali fookusega kamm- ja n\u00f6\u00f6rkeraamika ajastutel, aga ka mesoliitikumist p\u00e4rinevat kui baastaset. Meie p\u00f5hiliseks eesm\u00e4rgiks on \u00fcks olulisimaist: dokumenteerida geneetika abil inimeste t\u00f5en\u00e4oliselt ulatuslikke liikumisi selles Euroopa osas alates holotseenist, nende suunda ja m\u00f5ju t\u00e4nap\u00e4eva varieeruvuse kujunemisele. Arheoloogiliselt h\u00e4sti iseloomustatud inims\u00e4ilmete geneetilise andmestiku k\u00f5rvutamisel kaasaegse populatsioonigeneetilise andmestikuga saame me v\u00e4lja tuua eestlaste etnogeneesi v\u00f5tmes\u00fcndmused Euraasia geneetilises ja ajaloolises kontekstis.<\/p><p><b>IUT24-1 &#8220;<a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/743629c3-dea4-48f1-9276-94f4f2d96d79\">T\u00e4isgenoomse ajastu koidik arheogeneetikas<\/a>&#8221; (1.01.2014\u221231.12.2019), Richard Villems, Eesti Biokeskus, Tartu \u00dclikool, Tartu \u00dclikooli genoomika instituut.<\/b><\/p><p>Selle projekti ainevallaks on esmajoones arheogeneetika: me soovime m\u00f5ista, kuidas tekkis ja arenes t\u00e4nap\u00e4eva inimkonna geneetiline varieeruvus. Meie uurimist\u00f6\u00f6 \u201cs\u00fcndmuste horisont\u201d paikneb ajas s\u00fcgavamal kui anatoomiliselt moodsa inimese (AMI) liigi teke, kuid meie p\u00f5hiliseks eesm\u00e4rgiks on m\u00f5ista, kuidas on kulgenud maailma asustamine AMI poolt ajas ja ruumis &#8211; l\u00e4bi ekspansioonide ja taganemiste, kohastumiste ja segunemiste. Meie uurimist\u00f6\u00f6 ammutab ideid ja \u00fchtlasi ka pakub neid distsipliinidele nagu arheoloogia, ajalugu laiemas t\u00e4henduses, etnoloogia ja keeleteadus, arenedes seega trans-distsiplinaarses keskkonnas, j\u00e4\u00e4des samas metodoloogiliselt populatsioonigeneetika haruks ja olles selles m\u00f5ttes tihedas seoses inimgenoomi uurimise t\u00e4nap\u00e4evaste trendidega. Me oleme olnud tegevad sel suunal alates hilistest 90-ndatest. K\u00e4esolevaga kavandame me p\u00f5hjalikku arenguh\u00fcpet, viies oma arheogeneetilisted uuringud t\u00e4isgenoomide anal\u00fc\u00fcsile.<\/p><p><b><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/951678da-071c-42a0-9a46-fdbcc2afedb8\">IUT20-7 &#8220;Eesti L\u00e4\u00e4nemereruumis: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside arheoloogia&#8221; (1.01.2014\u221231.12.2019)<\/a>, Valter Lang, Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut<\/b><\/p><p>Projekt j\u00e4tkab T\u00dc arheoloogia osakonna kahe varasema sihiteema temaatikat Eesti esiaja ja vara-ajaloo arheoloogilisel uurimisel. Kiviaja uuringutes keskendutakse esmaasustuse ja p\u00fc\u00fcgimajandusliku \u00fchiskonna kujunemisele ning nn neoliitilise paketi levimisele Eestis ja naabermaades. T\u00e4psustatakse mitme keraamikastiili dateeringuid, keraamika kasutusvaldkondi, toormaterjalide hankimist ja eksootiliste materjalide levikut. Pronksiaja osas vajavad l\u00e4hemat uurimist leiuvaesuse p\u00f5hjused 2. aastatuhandel eKr, kivikirst- ja tarandkalmete kronoloogia maetute AMS-dateeringute alusel, samuti maakasutuss\u00fcsteemid ja pronksit\u00f6\u00f6. Rauaaja osas uuritakse edasi v\u00f5imukeskuste d\u00fcnaamikat ja nende seost muu asustusv\u00f5rguga. Laiendatakse s\u00fcstemaatilist uurimist\u00f6\u00f6d seni v\u00e4he k\u00e4sitletud keskaja ja varauusaja arheoloogilise materjali osas. Projekti tulemusena valmivad \u00fcldk\u00e4sitused Eesti kiviaja (Estonian Archaeology nr 2), hilisrauaaja (EA nr 5) ning keskaja ja varauusaja kohta (EA nr 6).<\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4imasolevad L\u00f5ppenud K\u00e4imasolevad TK215 &#8220;Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus&#8221; (01.01.2024\u201331.12.2028), vastutav t\u00e4itja: prof Kristiina Tambets; Tartu \u00dclikool; Tallinna Tehnika\u00fclikool; Eesti Kirjandusmuuseum Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste s\u00fcnergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisis\u00f5nu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon \u2013 muutused ajas ja ruumis \u2013 selle m\u00f5iste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"disabled","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27"}],"version-history":[{"count":42,"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1388,"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/1388"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.agl.ut.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}